lep

lep
24

kolmapäev, 11. mai 2016

Matkapäev on vahva päev

Täna seadsid Lepatriinud oma sammud lasteaia lähedasse metsatukka. Mõistatasime mõistatusi, vaatlesime loodust ja uurisime kevademärke. Ning loomulikult mängisime vahvaid mänge.  Teele asudes olid Lepatriinud juba teega tuttavad ning teadsid, kuhu minema peame, sest oleme seal ka sügisel matkamas käinud.
 Matkasellid  rõõmsalt teele asumas. Teepeal vaatlesime võililli, nuusutasime toomingat, mõistatasime mõistatusi. Uurisime mille järgi me aru saame, et väljas kevad on?
 Võililled rõõmustavad nii lapsi kui ka mesilasi.
 Teepeal nägime mitmes aias värvilisi kevadlilli.  Et metsa jõuda oli kõigil lastel ülesanne, endale uus nimi mõelda, mis algaks sama tähega kui nende eesnimigi, sest muidu metsaisa meid metsa ei luba. Siis saidki meie nimedeks Emily Elevant, Joosep Jõehobu, Joosep Jänku, Sofia Sebra, Mikko Madu, Rasmus Rebane, Kristofer Robin Karu, Elisabeth Eesel, Keiu Kobras, Annika Antiloop, Brigitt Puu, Gabrielle Gepard, Mairo Mesilane. Kui kõik said uued, nimed saigi hakata metsatukka ronima.
 Kõik vapralt mäkke ronimas.






 Tegime käbidega erinevaid ülesandeid, loendasime, tegime nendest oma nimetähti ja vaatasime, kes suudab oma käbi mäeotsast kõige kaugemale visata.







 Oma nimetähtede tegemine osutus osale lihtsaks ülesandeks ja osale päris keeruliseks. Kui paberile tähtede kirjutamisega saavad enamus ilusti hakkama, siis käbidest kujutamine polnud üldse lihtne.







 Metsas on hea puid kallistada, kui sa peaks ära eksima, kuid meie ei eksinud ja hakkasime hoopis rebase mängu mängima. Kus puud olid kodud ja kui rebane oli tulemas tuli uus puu leida, ilma et rebane sind kätte saaks. Rebaseks oli seekord õnneks õpetaja, mitte päris rebane.



 Mõista, mõista, mis see on? Pada keeb keset metsa?

 Missuguseid loomi metsas kohata võib?Mängisime mängu "Jänes, sipelgas ja madu" Kus jänese korral tuli maha kükitada, mao korral pikk rivi teha ja sipelga puhul ringi võtta. Tuli olla kiire ja mitte viimaseks jääda.  Mängu võitjaks tuli Annika.




 Ning lõpetuseks mängisime ka sipelga otsimise mängu. Kus tuli kõigepealt silmad kinni panna ja keegi viskas mängu sipelga kuhugi metsa alla, ning peale seda, tuli see aga metsaaalt üles leida.






 Ning lõpetuseks see kõige lemmikum osa, väike piknik metsaall.







Matk oli vahva, ja lapsed ütlesid, millal me veel matkale läheme? See juhtub õige pea, järgmine nädal läheme Keila Joale.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar