Loodusmuuseumis

Lepatriinud käisid esmaspäeval Loodumuuseumis, võtsime osa muuseumitunist "Loomade aasta" Meile räägiti lähemalt karust, siilist, oravast, jänesest ja põdrast. Mida nad söövad ja mis need loomad teevad sügisel ja talvel.

Lepatriinud sõidavad teist korda linnaliini bussiga.Hoiame bussis ikka ilusti kinni.

Bussisõit võtab kohe päris tõsiseks.

Loodusmuuseumis võtsime osa muuseumitunnist "Loomade aasta" Rääkisime karust, mida ta sööb, mida ta sügisel ja talvel teeb. Millal sünnivad karul pojad?

Mis loom see on?

Milline näeb orav välja sügisel, milline talvel?

Mis selle käbiga on juhtunud? Orava näritud käbi.

Kelle pesa see on? (orav) Millest ta oma pesa teeb?

Loom, kes kannab metsa peas?

Ega need sarved polegi puust tehtud nagu osa lapsi arvab, vaid hoopis samast materjalist, mis sinu küünedki.

Millega siil sügisel ja talvel tegeleb?

Siil polegi tegelikult üleni okkaline, tal on ka pehmet karvkatet

Mis jänese kasukaga juhtub talvel?

Miks on mutil pisikesed silmad?

Mikko tahtis ilmtingimata pilti koos hülgega.

Pikk teekond maha jalutatud ja nüüd saab bussi oodates veidi istuda. Nii mõnegi võttis see jalutamine päris läbi, kuid tagasi jõudsime me kõik.

Bussi oodates sai laste käest küsitud, mis neile loodusmuuseumis meeldis, siis vastuseid tuli erinevaid. Lastele meeldisid põder, karu, part, mutt, suur kala.

Keda kiita leiva eest?

Leivanädal saigi selleks korraks otsa. Viimasel päeval vaatasime Mutukate rühma etendust: "Keda kiita leiva eest" M. Kesamaa.

Enne etendust, aga uurisime ise raamatust pilte, kes siis aitavad kaasa leiva valmimisele?

Tubli pagar, kes maitsvat leiba küpsetab.

 

Mölder, kes jahu jahvatab. Ja nii teisedki tubli töömehed. Millised olid veel need ametimehed, kes leiva valmimisele kaasa aitasid?

Häälisime sõnu LEIB ja SAI. Seekord valmisid kummalised võileivad. Kus tuli häälida, kas see sõna algab S või L häälikuga.

SIDRUN, algab S-iga

LUMEMEES hakkab L-ga

LUTIPUDEL hakkab L-ga

SÕRMUS hakkas S-ga

 

 

 

 

Leivanädala tegemisi.

Leivanädal on möödunud kiirelt ja toimekalt.

.

 

 

 

 

Teisipäeval vaatasime õpetajate etendust "Kukeke ja terake"

Lugu sellest kuidas kukeke terakese leidis, selle mulda pani, vilja lõikas, vilja veskisse viis, jahu koju tassis ja leiba küpsetas. Ta kutsus ka oma sõpru kassi ja koera appi, kuid need ei viitsinud kukekest aidata. Kui saabus leiva söömise aeg siis olid sõbrad aga kohe platsis, kuid kukeke sõi siis juba ka ise leiva ära.

Peale etendust saime nosida ka moosisaiade ja leivakestega.

Kolmapäeval uurisime Jänku Jussi multifilmi: "Jänku Jussi leivatund" Uurisime milline näeb välja vili, jahu, veski. Mis tööd peab enne leiva küpsetamist tegema.

Mängisime mängu: "Kas sa sööd leiba või saia"

Enamus lapsi tundsid maitse järgi ära kas on leib või sai.

Meisterdasime veskit.

Pabeririba ümber wc-paberirulli panna polnudki nii lihtne

Kõik on tööhoos. Ja kuidas kutsutakse seda meest, kes veskis töötab?

Veskid tulid välja sellised.

Proovime veel ka ise ära arvata, mille ma suhu panind, kas leiva või saia?

Neljapäeval oli meil tõeliselt maitsev leivapäev.

Hõrke küpsetisi oli mitmesuguseid küll seemnete, puuviljade ja küüslauguga. Samuti karaskeid ja erinevaid määrdeid. SUUR AITÄH TUBLIDELE VANEMATELE!!!!

Kuulsime erinevaid mõistatusi ja ütlemisi leiva kohta.

Pääsukeste rühma lapsed mängisid meile, kuidas vanasti leiba tehti. Külvati vilja.

Lõigati vilja.

"Me lähme rukist lõikama"

Rehepeks, et viljatearad kätte saada.

Kakukeste küpsetamine

"Veere kakku, veere kakku- veere kakku ja sups ahju"

Leib sai valmis.

Kogu pere kutsuti sööma

Peremees lõikas ise kõigile leiba.

Läheb maitsmiseks.

Leib maitseb väga hästi.

Leiba peaks päevas sööma 5-6 viilu:)