Sellel nädalal toimus meil talvematk Murastesse. Meid jaotati kolme gruppi, ning osa meist käis matkamas mere ääres osa jällegi metsas.
![]() |
Esmalt metsa minnes pidi igaüks mõtlema, mida on talvises metsas näha või loodab näha. |
![]() | ||||||||
Kuidas ära tunda mõningaid puid. Missugused pungad on saarepuul ja missugused kastanipuul? |
![]() |
Talvisel lumel võib kohata ka jälgi. Jälje pikkuse järgi saab vaadata, kas tal on olnud kiire või ta on rahulikult läinud. Tegime lumele järgi kiirustades, jalutades ja galopeerides |
![]() |
Ikka edasi metsaradadele. Mõnus ilm ja värske õhk, teeb alati tuju rõõmsaks. |
![]() |
Mida see puu sulle meenutab? |
![]() |
Mõni pakkus, et see võiks olla kaheksajalg või mõni arvutimängude tegelane. |
![]() |
Kuid see pidi olema Tervituskäsi |
![]() |
Tere-tere |
![]() |
Vaatame kas mahume ka kallistama. |
![]() |
Metsast võib leida metsloomade järgi, et näha kes selles metsas elavad? |
![]() |
Kes siit küll läinud on? |
![]() |
Metsas saab peale jälgede loomi määrata ka selle järgi, mis nad veel metsa alla maha jätavad. |
![]() |
Uurime raamatust jälgi, millisele loomale missugune jälg kuulub? |
![]() |
Kitsekeste elu on talvel päris keeruline. Tuleb jalgadega endale iga õhtu uus ase kaapida. |
![]() |
Millise puu alla on seda kõige lihtsam teha? |
![]() |
Need kitsekesed said juba oma aseme valmis |
![]() |
Kes siia küll niipalju väikeseid kuuseoksakesi on laiali pillutanud. Kes muu kui ikka orav, kes siin maiustamas käinud. |
![]() |
Kes puukoortes elada armastavad ja kes nendega maiustamas armastab käia? |
![]() |
Leidsime metsast ka päris metskitsede magamisasemed. |
![]() |
Kas meie ka sinna asemele magama mahume? |
![]() |
Peab ikka kerra tõmbama, et soe oleks magada siin. |
![]() |
Metskitse asemed. |
![]() |
Pildiallkirja lisamine |
![]() |
Peale metsas matkamist väike küpsis ja soe tee. |
![]() |
Oli vahva ning mõnus talvepäev! |