Sellel nädalal toimus meil talvematk Murastesse. Meid jaotati kolme gruppi, ning osa meist käis matkamas mere ääres osa jällegi metsas.
![]() |
| Esmalt metsa minnes pidi igaüks mõtlema, mida on talvises metsas näha või loodab näha. |
![]() | ||||||||
| Kuidas ära tunda mõningaid puid. Missugused pungad on saarepuul ja missugused kastanipuul? |
![]() |
| Talvisel lumel võib kohata ka jälgi. Jälje pikkuse järgi saab vaadata, kas tal on olnud kiire või ta on rahulikult läinud. Tegime lumele järgi kiirustades, jalutades ja galopeerides |
![]() |
| Ikka edasi metsaradadele. Mõnus ilm ja värske õhk, teeb alati tuju rõõmsaks. |
![]() |
| Mida see puu sulle meenutab? |
![]() |
| Mõni pakkus, et see võiks olla kaheksajalg või mõni arvutimängude tegelane. |
![]() |
| Kuid see pidi olema Tervituskäsi |
![]() |
| Tere-tere |
![]() |
| Vaatame kas mahume ka kallistama. |
![]() |
| Metsast võib leida metsloomade järgi, et näha kes selles metsas elavad? |
![]() |
| Kes siit küll läinud on? |
![]() |
| Metsas saab peale jälgede loomi määrata ka selle järgi, mis nad veel metsa alla maha jätavad. |
![]() |
| Uurime raamatust jälgi, millisele loomale missugune jälg kuulub? |
![]() |
| Kitsekeste elu on talvel päris keeruline. Tuleb jalgadega endale iga õhtu uus ase kaapida. |
![]() |
| Millise puu alla on seda kõige lihtsam teha? |
![]() |
| Need kitsekesed said juba oma aseme valmis |
![]() |
| Kes siia küll niipalju väikeseid kuuseoksakesi on laiali pillutanud. Kes muu kui ikka orav, kes siin maiustamas käinud. |
![]() |
| Kes puukoortes elada armastavad ja kes nendega maiustamas armastab käia? |
![]() |
| Leidsime metsast ka päris metskitsede magamisasemed. |
![]() |
| Kas meie ka sinna asemele magama mahume? |
![]() |
| Peab ikka kerra tõmbama, et soe oleks magada siin. |
![]() |
| Metskitse asemed. |
![]() |
| Pildiallkirja lisamine |
![]() |
| Peale metsas matkamist väike küpsis ja soe tee. |
![]() |
| Oli vahva ning mõnus talvepäev! |














































